Objektid on esitatud alfabeetilises järjestuses.
Kui mõnel juhul on toodud kaks või enam linki (pealkirja), on tegemist sama objekti kohta käivate erinevate allikatega.

Alaveski loomapark I
Alaveski loomapark II
Saru küla, Mõniste vald, tel 5046926, 56610355, alaveski@hot.ee.
Loomapark pakub võimalust vaadelda faasaneid, ilveseid, metssigu ja miilusid võimalikult looduslähedastes tingimustes. Loomapargi fauna on mitmekesine ja täieneb uute liikidega.

August Sabbe mälestuskivi
Lasva vald, Paidra küla, avati metsavenna kalmul 1998. aastal.

August Teppo mälestuskivi I
August Teppo mälestuskivi II
Mälestuskivi pillimeister August Teppole (1875-1959) avati 1971. aastal. Kivi juurde kogunevad igal aastal lõõtspillimängijad, kes osalevad Võru rahvusvahelisel folkloorifestivalil ja kes kivi juures meistriauna mängivad. Asub Võru vallas Võru-Väimela tee ääres, August Teppo kodutalu väravas.

Eesti Ema skulptuur
Rõuge, N57.43.672 E 26.54.880 

Estonia mälestusmärk
Asub Võrus Seminari väljakul ja on pühendatud neile võrulastele, kes hukkusid 1994. aasta 28. septembri tormisel ööl reisiparvlaeva Estonia katastroofis. Mälestusmärk on püstitatud 1996. aastal (skulptor M. Karmin).

Fridebert Tuglase mälestuskivi
Puiga kaunis loodus meelitas siia kahel aastal suvitama kirjanik Fridebert Tuglase, kelle auks avati Võru vallas Puiga pargis 2000. aastal mälestuskivi. Kivi juurde paigaldati 2004. aastal mälestustahvel Tuglase elu ja loomingut käsitlevate andmetega.

Galerii Hal´as kunn (eesti k roheline konn)
Obinitsa, tel 5117361, setomaa@hot.ee.
• Seinamaalingute, maalide tellimine, müük.
• Püsinäitused: seto maal, lastegalerii, sovhoosi atribuutika.
• Hooajalised näitused: seto ja teiste põlisrahvaste maal, keraamika, skulptuur, tekstiil.
• Kunstilaagrid, seminarid, kultuurimatkad, loeng-performancid seto kultuurist.

Haanja looduspark
Tel 7829090, 5030785, haanjapark@hot.ee. Looduspak hõlmab: Suur Munamägi, Vällamäe ürgmets, Kütiorg, Rõuge ürgorg.

Hargla kirik
Hargla kogudus on sündinud Koivalinna koguduse jagamisel. Aastal 1645 nõudsid eesti talupojad, et Tahevas peetaks kord kuus jumalateenistusi. Selleks peeti sobivaks üht reht. Kirik ehitati 1667.

Heimtali kirik
Mustja, Sõmerpalu vald, urvaste@eelk.ee, tel 5118271.
Endise Peetrimõisa saksa abikoguduse sõjale jalgu jäänud pühakoda, mille EELK Urvaste Püha Urbanuse kogudus armastuse jõul on taastanud ja sisustanud. Ehitatud on kirik enne II maailmasõda, sai sõjas kannatada ja taastati 2002. aastal.

Hinni kanjon
Asub Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis. Kanjon on ainulaadne Eestis: 15-20 m sügavune 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja...

Hino järve maastikukaitseala
Asub Misso vallas, Missost umbes 2 km lõunas. Kaitseala põhieesmärk on linnukaitse, aga vähem tähtis pole ka järve kui kauni loodusobjekti kaitse. Hino järv (ligi 200 ha, sügavus kuni 10,4 m) on liigendatud kaldajoonega ja vaheldusrikka põhjareljeefiga, on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Järve kalafauna on liigirikas...

Härma müürümäed
Enne Lindora küla vasakule metsa sisse keerates jõuad Piusa jõe ürgorgu. Siit saab alguse 15 km pikkune Piusa ürgoru matkarada. Olenevalt matkajate võimetest ja rajalõigu pikkusest on rada sobiv ühepäevaseks jalgsi-, osaliselt ka paadimatkaks. Matkarajal on kokku 12 liivakivi paljandit. Autoga saad sõita vaid kuni Jõevere külani (vihmaste suvede puhul), sealt edasi jalgsi natuke üle kilomeetri matkates. Devoni liivakivipaljandid Härma mäemine- ja Härma alumine müür Piusa jõe ääres tasuvad vaatamist. Härma mäemine müür ehk Keldri müür, mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Paljand on 19 m kõrge ja 150 m pikk. Sealsele veskile on nime andnud paljandi lõunapoolses otsas liivakivis asuv vana kelder. Härma alumine müür ehk Kõlksniidu müür on 20,5 m kõrgune kalju, olles Piusa ürgoru üks kauneimaid. Tema mitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri. Härma alumisel müürimäel on vändatud väike lõik filmist "Libahunt". Jõekäärus võid ka telkida ja lõket teha.

Härma kalmepettäi
Kasvab Meremäe vallas Härma külas. Madal ja juba peaaegu maapinnalt mitmes suunas laiali siuglevate okstega mänd asub künka harjal. Puu kõrgus on 12 m ja tüve ümbermõõt maapinna ligidalt enne harunemist üle 260 cm. Selle männi kohta leidub Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivides rohkesti huvitavaid pärimusi.

Jaanikivi
Kivi (nimetatakse ka Ohvrikiviks) asub Meremäe vallas Meeksi kirikust üle tee, Meeksi oja teisel kaldal. Kivil olevat omal ajal istunud ja jalgu puhanud Püha Jaan. Kunagi olevat kivi tükkideks lõhutud ja jupid kantud mõisniku karjalauda müüri sisse...

Jaani kooli mälestuskivi
Mälestuskivi Võru vallas Meegomäel tegevuse lõpetanud Jaani koolile paigaldati 10. septembril 2005. Kool alustas tööd 1835. aastal, suleti 1970.

Jaaniraotu talu linnupark
Madala küla, Lasva vald, tel 53423433, 5030688, info@jaaniraotu.ee.

Järvere mõis
N57.51.103 E26.52.824.
Järvere mõis rajati Sõmerpalu abimõisana Vagula järve kaldale 1766. aastal. Saksakeelne nimi oli mõisal Jerwen. 1638. aastal oli praeguse mõisa koha peal Andre kaluripere elukoht. Järvere mõisa rajajaks oli Sõmerpalu mõisaomanik filosoofiadoktor Friedrich Alexander von Möller. Ta lasi ehitada Järvere mõisa oma emale ja seda kutsutigi vanaproua majaks. Arhitektuuri poolest on ta väike historitsistlik härrastemaja, mille kõrge mansardkatus ja voluutfrontooniga keskrisaliit viitavad neobaroksele suundumusele. Sõmerpalu mõisat ja Järvere mõisat eraldas park, mis rajati 1830. aastal ja seal oli omal ajal ligi 200 erinevat puu-ja põõsaliiki. Nõukogude ajal oli mõisas Võru Metsamajandi keskus. Praegu on mõisahoone erastatud.

Kaarnakivi
Kirjanik Juhan Jaik'i (1899--1948) auks püstitatud mälestussammas Rõuge pargis (skulptor Tiiu Kirsipuu).

Kalmemägi
Lasva vallas Tsolgo külas Pikkjärve kaldal, Paidra--Joosu tee ääres (Paidra bussipeatusest 3 km) on maa-alune kalmistu Kuupõmägi ehk Kalmemägi, mida talupojad kasutasid kartulikoobastena.

Karisöödi tamm
Kasvab Mõniste vallas Karisöödil Peetri jõest 10 meetri kaugusel nõlvakul. Puu ümbermõõt on 4,39 meetrit ja kõrgus 23 meetrit.

Karula Rahvuspark
Antsla vald, tel 7828350, 5251552, külastuskeskus avatud tööpäeviti 9-17.

Kavadi järv
Uue-Saaluse, Haanja vald. Järv on omandanud oma praeguse suuruse ja ilme 1880. aasta paiku, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun Constantin Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve. Kavadi pindala on 27 ha ja ta asub 210 meetrit merepinnast. Järves on neli saart, ümber järve kulgeb matkarada algus- ja lõpp-punktiga Uue-Saaluse pargis, kus on võimalik ka telkida ja supelda.

Kirikumäe maastikukaitseala
Asub Vastseliina ja Misso valdade piirimail. Kaitseala on rajatud Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja Kirikumäe järvest idas paikneva tugevalt liigendatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väikesed metsajärved (Kaadsa järv, Mudajärv, Linnasjärv, Kõrbjärv, Pundsu järv, Kakõnu järv). Kirikumäe järve ümbritseb kolmest küljest kõrgete metsaste mineraalmaasaartega Järvesuu raba. Järv ja praegune küla on oma nime saanud Liivi sõja ajal järve põhjakaldal asunud õigeusu kiriku järgi. Kirikumäe järv on Eesti seisukohast haruldast tüüpi, kihistumata eutrofeerunud poolhuumustoiteline järv. Tema pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5 m.

Kirjanik Bernhard Kangro sünnikodu
Antsla vald, Rüütli talu. Sõjajärgselt elas ja töötas kirjanik Rootsis, suri 1994. a. Sünnikoht tähistatud mälestuskiviga.

Kirumpää linnuse varemed I
Kirumpää linnuse varemed II
Võru vald, Võrust Põlva suunas 2 km. Kirumpää lossi mainitakse esmakordselt 1322. a. ja see hävis venelaste sõjakäiguga 1588. a. Rootsi ajal võeti loss uuesti kasutusele maakaitse-ja halduskeskusena. Keskus kadus lõplikult koos Põhjasõjaga, et kolmveerand sajandi pärast tärgata uuel kujul Võru linnana.

Kisejärve maastikukaitseala
Maastikukaitseala on loodud peamiselt vähe- ja huumustoiteliste looduskaunite järvede kaitseks. Misso vallas asuv Kisejärve järvestik koosneb seitsmest järvest: Kisejärv (48,9 ha, sügavus kuni 5 m), Pahijärv (10 ha), Sõdaalune järv (8,5 ha), Mägialune järv, Luikjärv, Vuuhjärv ja Kõrbjärv. Tõenäoliselt on Kisejärv koos väiksemate järvedega moodustanud ühtse sopilise ja saarterikka järve, mis soostumise ja veepinna alanemise tulemusena jaotus osadeks. Maastikukaitsealal on 6-kilomeetrine matkarada.

Kolepi kooli mälestuskivi
1975. aastal hävis Kolepi koolimaja tuleõnnetuses. 18 augustil 2002 avati koolile mälestuskivi, mille juurde igal aastal kogunevad endised õpilased ja õpetajad. Asub Kolepi külas Võru vallas.

Kraavi kirik
Asub Antslast 3 km idas. Kraavi õigeusu kirik ja kirikukool tegutses sajandi algusest kuni 1918. aastani. Siin õppis rida tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelasi (Richard Antons, Karl Pärsimägi, Aleksander Kalamees jt). Õigeusu kirik on ehitatud 1895. a. Apostliku õigeusu koguduse likvideerimise järel 1984. a. on see Urvaste kiriku abikirik.

Kreutzwaldi muuseum
Kreutzwaldi 31, Võru, tel 782 1798, K-P 11-18.
Muuseum asub Võru ühes esimestest ehitistest (valm 1793), kus Kreutzwald elas aastail 1833-1877, töötades Võru linnaarstina. Aastatel 1881-1890 ja 1899-1900 tegutses seal Võru esimene eesti selts Kannel. 1905. a oli selles majas F. Karlsoni raamatukaupluse filiaal. 1910. a. ostis maja Võru Käsitööliste Avitamise Selts. Põhjalikult restarureerituna avati muuseum külastajaile 28. juunil 1941, pärast sõda taasavati 12. novembril 1944. Praegune ekspositsioon avati järkjärguliselt aastail 1989 - 1992. Kogu muuseumi restarureeritud memoriaalkompleks koosneb kuuest hoonest, õuest ja aiast.

Kreutzwaldi mälestussammas ja park I
Kreutzwaldi mälestussammas ja park II
Mälestussammas (kujur A. Adamson) asubTamula kaldal asuvas pargis. Pronksivalu tööd (kuju, bareljeefid ja tähed) tehti Itaalias, samba alus aga kohapeal maakividest ja betoonist. Monument avati 29. augustil 1926, 1988. a. sai see graniitaluse.

Kubija järv (N57.48.759 E27.00.232) ja purskkaev (N57.48.784 E26.59.908).

Kultuurimaja Kannel
Maja valmis 1964.a. Varem selle hoone kohal asunud endine "Kandle" seltsi (asutatud 1881) maja valmis 1900 a. ning oli seotud paljude kultuurielu sündmustega Võrus. Jätkuvalt on kultuurimaja Võru kultuurielu üks keskusi. "Kandle" aias toimuvad iga-aastased folkloorifestivalid, vabaõhuetendused ja kontserdid.

Kunderi kivi
Suur-Munamägi, Haanja.
Kunderi kivi (rändrahn) asub Haanja looduspargis Suure Munamäe nõlval, vaatetornist 50 m lõunas. Põhiplaanilt on ta ristkülikukujuline ja teravaharjaline. Kivi suurim kõrgus on 1,3 m, pikkus 3 m ja laius 1,7 m. Kivi on nime saanud luuletaja Juhan Kunderi (1852-1888) järgi. Kunderi kivi on üks viiest Võrumaal kaitse all olevast rändrahnust.

Kungla laulu- ja mänguseltsi kivi
Asub Võru vallas Kungla rahvamaja pargis, avati 1990.

Kunstnik Karl Pärsimägi sünnikodu
Antsla vald, Sika talu.
Kunstnik käis Pallase kunstikoolis, 1937. a. töötas Pariisis, suri 27. juulil 1942. a Oswiecimi koonduslaagris.

Kääpad
Kääpa noorema kiviaja asulakoht asub Lasva vallas Võhandu jõe kaldal, Võru - Räpina maanteesillast 150 m loodes. See on vanim Võru maakonna arheoloogiamälestis. Asula kohta on kaevatud aastail 1959-62 ja 1974...

Kütiorg
Võru vallas asuv kuni 50 m sügavune Kütiorg on kujunenud kunagisse Petseri ürgorgu suundunud oru kohale. Muutliku laiusega moldoru põhjas voolab läbi Iskna oja, mis suubub Noodasjärve. Oruveere liigestavad kümned sälkorud, mis on kaetud maaliliste sega- ja lehtpuumetsadega. Nii Kütiorg kui temasse suubuvad sälkorud on allikaterohked. Taimestik on rikkalik. Oja piirab lepa- ja pajuvõsa, mida mööda väänlevad humalad. Paljud orus asuvad järvekesed on soostumas ja kinni kasvamas (Hanijärv), mõned ongi lakanud olemast, täitunud liivaga (Liivajärv). Kütiorg oma rikkumata maastiku ja looduse mitmepalgelisusega meelitab eelkõige jalgsimatkajaid.

Küti mäeveski
Koloreino, Võru vald. Iidne veski on töötanud järjepidevalt 1868. aastast tänapäevani, viimasel ajal elektri jõul.

Lasva mälestussammas
N57.51.822 E27.10.652
Püstitatud nõukogude armee võitlejate mälestuseks.

Lasva pargis loomakujud
N57.51.744 E27.10.677

Endisse karjafarmi rajatud maailma väikseimas siseliikluslinnas saavad nii väiksed kui suured õppida liiklust, sõita põrkeautodega ja nautida kõike, mis ühe linna juurde kuulub. See linn ei ole huvitav mitte ainult lastele, vaid seal on tegevusvõimalusi ka täiskasvanuil.
Siin saab korraldada põrkeauto rallit, sõita erinevate autodega, teha liiklustreeningut, pidada firmaüritusi ja seminare, vaadata autokino, teha diskot ja külastada kohvikut. Ööbimiseks sobib lähedalasuv Uhtärve Ürgoru Nõiariik (www.noiariik.ee).

Liphardtite hauakabel
Põhjasõja järel tekkis Vastseliina maadele samanimeline mõis, mille 1757. a. omandas parun Liphardt. Selle aadliperekonna valdusse läks kogu Vastseliina kihelkond Missost Oravani ja nad valitsesid Vastseliina seitse põlve, aastani 1920. Vastseliina vanal kalmistul ehk "saksa surnuaial" asub Liphardtite hauakabel, mis ehitati samal aastal praeguse Vastseliina kirikuga (1772).

Luhamaa Pühavaimu kirik
Asub Misso vallas, nurgakivi pandi kirikule 14. juulil 1929. Kiriku ehitamisel tuli ületada erinevaid raskusi ja takistusi -- organiseerida korjandusi ehituse rahastamiseks, mitu korda pöörduti ka Riigivanema poole ja leiti alati toetust. Suure töö tulemusena kerkiski kõrgele künkale vana Riia-Pihkva kivitee äärde Luhamaa kirik. Pärast jaanipäeva, 26. juunil 1932. aastal pühitses Luhamaa Pühavaimu apostlik-õigeusu kiriku metropoliit Aleksandr.

Luhasoo maastikukaitseala
Luhasoo maastikukaitseala paikneb Rõuge vallas Pärlijõe ja Eesti-Läti piiriga külgneval alal. Kaitse alla on ta võetud 1981. aastal kui Lõuna-Eesti suurim terviklik ja inimtegevusest peaaegu puutumatu soomassiiv. Kaitseala pindala on ligikaudu 800 ha. Luhasoo on läbivoolulisse järvenõkku kujunenud soo, mille sarnaseid Eestis leidub vähe. Huvipakkuvad on soos esinevad 15 mineraalmaasaart. Soos on kolm vaese elustikuga järsukaldalist rabajärve: Mustjärv pindalaga 6,9 ha, Tiksjärv 1,3 ha ja Püksijärv 0,3 ha. Suurem osa Luhasoost on puislaukraba ja kaetud rabataimkattega. Luhasoo on ka sookure (Grus grus) pesitsuspaigaks. Luhasoo õpperajal leidub mitmekesiseid raba- ehk kõrgsoo-, siirdesoo- ja madalsookooslusi. Võimalus on tutvuda koosluste üleminekuga madalsoost siirdesooks ja seejärel rabaks.

Luutsniku mõis
Luutsniku mõis (saksa k Lutznik) eraldati ida pool asuvast Rogosi mõisast 1816. aastal. Alates asutamisest kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Glasenappide aadliperekonna omandusse. Mõisa viimane omanik oli Christine von Glasenapp...

Marie Heibergi mälestussammas
Luuletaja Marie Heibergi (1890-1942) sünnikoht asub Urvaste vallas Uhtjärve lähedal endise Siimu talu popsikohas. M. Heiberg kasvas vaeses vabadikuperes, õppis Urvaste valla- ja Sangaste kihelkonnakoolis, seejärel pühendus loomingulisele tegevusele.

Meremäe mägi
Meremäe mäelt (202 m) ja Kuksina mäelt (212 m) võib hea ilma korral kogu vallale pilgu heita. Kätte paistavad ka Vastseliina kirik ning Petseri kloostri kirikute kuldsed kuplid. Ennevanasti olla selge ilma korral nähtud ka Pihkva järve veepeegeldust, millest saanudki paikkond oma nime. 2008. a. ehitati mäele vaatetorn ja laululava.

Meeksi ja Obinitsa kirikud I
Meeksi ja Obinitsa kirikud II
Meeksi ja Obinitsa kirikud III
Meremäe vallas on 2 apostliku õigeusu kirikut : Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik (1952) ja Meeksi Ristija Johannese kirik (1953) ...

Metsamoori perepark
Antsla vallas asuva Metsamoori perepargi talud pakuvad seltskondadele, peredele ja loodusesõpradele põnevaid avastusretki ja ergutavaid elamusi. Koos imelise looduse nautimisega õpid tundma eesti rahva uskumusi, rahvakombeid, legende, kohalikku koloriiti, looduslähedast elamisviisi, tunnetad end looduse osana, maitsed puhast maa- ja taimetoitu, naudid erinevaid saunasid, vabaned pingest ja leiad endast uut jõudu.

Midriait
Rõuge vallas, Võru-Valga maantee ääres asuv arhitektuurimälestis 19. sajandist.

Missomaa I
Missomaa II
Missomaa on Eesti Vabariigi ja Võru maakonna kagupoolseim nurk.
Missomaa on kolmnurk. Eestimaa küljest on naabriteks Rõuge-Haanja ja Vastseliina-Piusa alad, Vene Föderatsiooni poolt Petseri rajoon ja Läti Vabariigi kandist Aluksne rajoon. Ka sisemiselt on see maanurk kolmeline: Misso alevik toetub Hino, Luhamaa ja Tsiistre kandile.

Muistsed asulakohad
Võhandu jõe kaldal, 1 km Võru - Räpina maanteest loodes, asuvad Villa kiviaja asulakohad. Siin on kokku neli muistset asulakohta, mis võeti kasutusele III aastatuhandel e. m. a. Arheoloogilised väljakaevamised toimusid siin 1951. a. ja 1969. a. Nooremasse kiviaega kuuluvate leidude kõrval saadi siit ka pronksi- ja rauaaega kuuluvaid leide.

Mustahamba tamm
Mustahamba tamm asub Haanja vallas Mustahamba külas Ruusmäelt Rõuge-Luutsniku teele viiva tee ääres (Ruusmäelt 4,8 km). Tamm on ilusa laiuva võraga terve elujõuline puu. Puu tüve on rikutud kooresse lõigatud ristidega, mis tähistavad Mustahamba külast kalmistutele viidud surnuid. Puu ümbermõõt on 6,62 m ja kõrgus 24 m.

Mõniste muuseum
Tel 7890622, avatud aprillist septembrini iga päev 10-17.
Mõniste muuseum on omapärane 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse maaelu tutvustav vabaõhumuuseum, mille kompleksi kuulub kümme mitmesugust hoonet ja rajatist. Eksponeeritakse ajaloolisi hooneid ja huvitavat etnograafilist ainestikku. Muuseum pakub terviklikku ülevaadet paikkonna kujunemisest ja arengust.

Mõniste park
Mõniste park on üks vanemaid ja liigirikkamaid mõisaparke Võrumaal, asub Võru-Valga maantee ääres Mõniste asula juures. Park kujundati nüüdseks hävinud mõisahoone ümber ja on märkimisväärne oma liigirohkuse poolest. Põlispuudest kasvavad siin kuused, tammed, pärnad ja arukased. Haruldasematest liikidest on esindatud harilik kikkapuu, mand?uuria pähklipuu, roheline ebatsuuga jne. Pargi juures tee ristmikul asub karudega monument.

Mõniste Ritsiku kirik
Mõniste Ritsiku kogudus asutati 1837. a. Kirik asetses Karumõisa küünis aastani 1856, mil Vana-Roosa valda Ritsikule ehitati kirik. Hoone on puust, plekk-katusega. Algul oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maadel, et aga tegelikult kirik Mõnistes ei asunud, nimetati see ümber Mõniste Ritsiku kirikuks. Köster-õpetajad tegid palju tööd kohaliku elanikkonna harimisel. Ritsiku koguduses töötas aastani 1931 üks kihelkonna- ja kolm abikooli.

Mõrgi linnamägi (Kuningamägi)
Mõrgi külas 15-20 m kõrgusel seljakul asub Mõrgi linnamägi - Kalevipoja sängi tüüpi muinaslinn, tuntud Kuningamäe nime all. Linnuseõu on kagu-loode suunas piklik, otstest kitsenev, pindala umbes 2000 ruutmeetrit, õhukese kultuurkihiga. Esialgselt uuritud 1980. a. 

Mäe-Lõhtsoo tamm
Kasvab Urvaste vallas Mäe-Lõhtsoo veski juures järsul kallakul võsas. Puu ümbermõõt on 7,03 m ja kõrgus 28 m.

Mälestuskivi 1855. a väljarännanud esimestele eestlastele
10. mail 1855. a. asusid hobuvankritel Venemaa Saraatovi oblastisse teele 20 Väimela mõisa peret lootuses seal omale maad saada. 12 mail 1990 avati nende mälestuseks kivi, mille juurde kogunevad igal aastal väljarändajate järeltulijad. Asub Kirumpääl, Võrust 2 km Põlva suunas Võhandu jõe kaldal.

Mälestuskivi metsameestele
Nursis, Võru-Valga tee 13,4 kilomeetril (N57.46.479 E26.52.050) asub mälestuskivi Lükka Luhasoos 28. XII 1945 langenud metsavendadele.

Mändiku taropettäi
Kasvab Antsla vallas Kaika külas Mäe-Mändiku talu maal. Männi kõrguseks mõõdeti 1998. a. 22 m ja rinnasümbermõõduks 306 cm.
Keset paksu padrikut kasvavat looduskaitsealust puud on võõral peaaegu võimatu üles leida.

Navi kooli mälestuskivi
Mälestuskivi tegevuse lõpetanud Navi koolile (kus tegutsesid omal ajal veel paljud seltsid ja ühendused) avati 23. juunil 2003, asub Võru vallas Navil endise koolimaja (praegune kauplus) ees.

Obinitsa kool-kirik I
Obinitsa kool-kirik II
Obinitsa koguduse kool-kiriku ehitamist alustati 1897. aastal ja see pühitseti sisse 1904. aastal. Baltimaades ainulaadne kool-kirik oli puust kahekorruseline kellatorniga hoone, kus alumisel korrusel asus kool ja ülemisel kirik. 1950. aasta 1. juunist keelas nõukogude võim kiriku kogudusel majas tegutsemise -- kogu hoone anti kooli kasutada. Lõhuti kellatorn, altar, trepp ja ikoonid. Samuti lõhuti küla keskel (praegu tegutseva Seto muuseumitarõ läheduses) asuv tšässon ja viidi see küla lõppu surnuaia juurde.

Obinitsa paisjärv
Järve ehitamine jõudis lõpule aastal 1995. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 ha pindalaga järv on sobilik ujumiseks, kalapüügiks, paadisõiduks.
Obinitsa järve vasakpoolses kaldas asub allikatekkeline liivakivi paljand ja koobas. Paljude legendidega seotud koobast on hakatud kutsuma Juudatarõks (Juudakoopaks, Hundikoopaks). Juudatarõst räägitakse, et kui vanasti mindi oja kaldale kirikut tegema, tulid juudad (kuradid) ja laotasid kiriku ära. Kord läksid need kirikutegijad koopasse sisse vaatama, kas on ehk kedagi ka näha. Sääl sees oli punase linikuga kaetud laud ja söögid peal. Kirikutegijad vaatasid ringi, kuid kedagi ei näinud. Ja hakkasid uuesti kirikut ehitama. Järgmisel hommikul tagasi tulles oli jälle kirik laotatud! Nii jäetigi seal kiriku ehitamine katki ja ehitati see hoopis vastasmäe otsa.

Orelimeistrite Kriisade mälestuskivi
Orelimeistrite Kriisade algkodu on Rõuge vallas Kokemäe külas Vihtla järve ääres, kus Matli ja Peeter Kriisal sündisid pojad Juhan (1858-1942), Jakob (1861-1949) ja Tannil (1866-1940) -- orelimeistrite esimene põlvkond...

Paganamaa mastikukaitseala I
Paganamaa mastikukaitseala II
Asub Varstu vallas Krabi külast edelas, vahetult Läti piiri ääres, pindala on 1107 ha. Kaitseala põhiväärtused on Piiriorg järvede aheliku ja Piiriojaga, geoloogiliselt huvitav ja legendidega seotud vaheldusrikka mõhnastikureljeefi ning sulglohkudega süda-Paganamaa, ilmekad uhtorud ja hästisäilinud kaunite vaadetega pärandkultuurmaastik Tseamäe ja Kerekutsi ümbruses...

Paidra järv ja vesiveski
Lasva vallas asuvas Paidra järves on säilinud vähetoitelistele veekogudele iseloomulikud kooslused ja liigid. Näiteks esinevad seal järv-lahnarohi ning haruldaste sammalde ja planktonite liigid. Oma pehme vee tõttu on Paidra järv unikaalne kogu Euroopas. Järv on väga tundlik absoluutselt igasugusele reostusele, sest olulised järve ökosüsteemi talitlust mõjutavad tegurid on ka väga nõrk veevahetus, valgla vaesed mullad ja orgaaniliste ainete vähesus. Võhandu jõe ääres asuva Paidra vesiveski kivid enam vilja ei jahvata, küll aga toodab ettevõtlik pererahvas hüdroenergiast majapidamiseks vajalikku elektrienergiat.

Peetri jõe maastikukaitseala
Asub Mõniste vallas Karisöödil, loodi 2000/2001. aastal Peetri jõe pae- ja liivakivipaljandite ning kauni jõeoru kaitseks.

Piiri kõrts
Asub Vastseliina linnuse jalamil endise tähtsa Riia-Pihkva kaubatee ääres. Kõrts koos hobupostijaamaga on ära märgitud 1695. aasta teedeatlases. Kõrts turustas kohaliku mõisa toodangut ja oli peatumis- ning ajaviitekoht. Piiri kõrtsi tegevus hoogustus 19. saj teisel poolel seoses viinatööstuse arenguga. Nõukogude korra ajal kasutati hoonet mitmel erineval otstarbel. Kõrts taasavati toitlustus- ja meelelahutusasutusena 1990ndate algul. Suvehooajal on kõrtsi juures avatud käsitöötare.

Pindi kirik I
Pindi kirik II
Lasva vallas asuv Pindi Jaani kirik (tel 7898367) on tagasihoidlik eklektiline maakirik, mis on ehitatud aastatel 1879-81 arhitekt J. G. Mühlhauseni projekti järgi. Ristkülikulise kirikuhoonega liitub läänes massiivne torn, kirdes käärkamber. Kõik avad on teravkaarsed. Eksterjööri arhitektuuriline üldmulje tuleneb ehitusmaterjalist -- punasest tellisest. Altarimaal on koopia R. v. z. Mühleni altarimaalist Rõuge kirikus. Kingitud ja korjatud rahaga osteti Saksamaalt Westfaali Bochumi linnas valatud kell pealkirjaga "Soli Deo Gloria" (Ainult Jumalale au). 1903. a. pühitseti vendade Kriisade ehitatud uus orel, vana viidi Pindi valla Pikakannu koolimajja.

Pindi Kärnjärv
Tsolgost umbes 4 km kagu pool olev loode-kagu suunas piklik järv, mille pindala 8,3 ha. Asub Võhandu orundis ja on üllatavalt sügav - 26 m (keskmine sügavus 8,7 m). Järve nõgu on kõige sügavam keskosast kagu pool. Kirdes ja idas on kaldad kõrged ja järsud, mujal madalad ja soostunud, piiratud soise heinamaaga. Kalda lähedal on liivast põhja. Sügavamal katab põhja peeneteraline must muda, mille all leiduvat savi. Pealtnäha umbjärv. Järves näib leiduvat rohkesti põhjaallikaid. Vesi on oranź, üsnagi läbipaistev (3,5 m) ja tugevasti kihistunud. Kärnjärv on ammust ajast tuntud hea kalajärvena. Kalafauna moodustavad ahven, haug, latikas, linask, kiisk, viidikas, olevat kokre, roosärge, hinku ja isegi võldast. Kärnjärv kui kihistunud kalgiveeline segatoiteline järv on üks selle alamtüübi iseloomulikumaid esindajaid ning seepärast suure teadusliku tähtsusega (Natura ala). Järv on hinnatav maastikukaunistajana ja kalastamiseks sobiva veekoguna, samuti ka ujumiskohana.

Piusa koopad asuvad Põlvamaal, 4 km Obinitsast. Need tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Peale Järvakandi klaasitehase on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas, vähesel määral ka Meleski klaasivabrik. Liiva kasutasid ka mitmed tehased: Tallinna Betoonitehas, Ilmarine, Dvigatel, Tallinna Masinatehas jt.Peale vanade kaevanduskäikude on Piusa jaamast lõunapool geoloogiliste uuringute otstarbel rajatud kolm tehiskoobast.
Piusa liivakivi kuulub ülemdevoni Sventoi lademe Gauja kihistusse. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 %, vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel rutiili ja ilmeniiti.

Piusas asuvad endised kaevanduskäigud on kujunenud lendlaste ehk rahva seas nimetatud nahkhiirte talvituspaigaks. Nahkhiired on imetajad. Nad on peidulise eluviisiga ning asustavad nii loodusmaastikke kui hõreda inimasutustega kultuurmaastikke. Nende suvised elupaigad on puistutes ja veekogude ääres. Päeval on nahkhiired peidus, öösel aga sooritavad toitumislende. Nad on putuktoidulised.

Piusas asub suur nahkhiirte talvituskoloonia, mis on tekkinud pika aja jooksul. Loendama hakati neid 1949. a, siis leiti vaid 22 isendit.1994 oli nahkhiiri loenduse andmetel 2000 ja 1999. a juba 3500. Alates 1990ndate keskpaigast on piusa suurim teadaolev nahkhiirte talvitus koloonia Ida-Euroopas. Siia tulevad nad talvituma isegi 100 km kauguselt ning talvitumas leitud seitset liiki nahkhiiri: : tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane, habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir. Mitmed neist on kantud Eesti punasesse Raamatusse.
Nahkhiired on looduskaitse all alates1958. aastast. neid kaitsevad ka mitmed rahvusvahelised lepped (Berni ja Bonni konventsioon, Euroopa Ühenduse elupaiga direktiiv). 1999. aastal kinnitati Piusa Koobastiku Looduskaitseala kaitse-eeskiri, mis sätestab nende kaitse talvitumise perioodil.

Piusa matkarada
Piiskoplinnuse varemete juurest Vana-Vastseliinas saab alguse Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, kuhu on rajatud orgu tutvustav matkarada. Piusa kaitseala piirid kinnitati 1965. aastal, kaitseala pindala on 720 ha...

Plaani kirik
Haanja vald, tel 7823423, 5056456. Haanjast lõuna pool, Plaanil on 1873. a ehitatud värvikas Püha Nikolai apostliku õigeusu kirik, mis on ehitatud viie sibulkupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga, maakividest ja põletatud tellistest tüüpehitisena.

Pokumaa
Asub Võru ja Põlva maakonna piiril Urvaste vallas, avatud K-P 10-17, tel 5342 5054

Puutli kirik
Üheks omapärasemaks vaatamisväärsuseks Vastseliina valla territooriumil on Puutli külas asuv õigeusu kirik. Kirik ehitati 1935. aastal Venemaalt siia elama asunud perede poolt. Ehitajateks oli üheksa perekonda. Tegemist on puukirikuga, mis algselt kaeti laastukatusega, seest oli kirik rikkalikult kaunistatud ornamentide ja ikoonidega. Aktiivselt tegutses kirik II maailmasõja alguaastateni, kuid ka hiljem on papp käinud jumalateenistusi korraldamas.

Puutli metsavendade mälestusmärk
1989. aastal püstitati Vastseliina vallas Puutli küla lähedale metsa mälestusmärk seal ennast varjanud metsavendadele. Viis meest ja kaks naist varjasid ennast 1965. aastani, mil nad 28. märtsil kinnivõtmisel toimunud tulevahetuses hukkusid.
Mälestusmärgi püstitamist organiseeris Ain Saare poolt juhitud Noorte Kolonn nr 1.

Pähni looduskeskus
Varstu vald, tel 5184294, 53002181, pahni.looduskeskus@rmk.ee. Võrust 36 km, Valgast 56 km, Antslast 30 km. RMK Pähni looduskeskus on RMK Haanja-Karula puhkeala keskuseks. Pähni looduskeskuses on võimalik:
• Külastada metsamuuseumi
• Kasutada raamatukogu
• Külastada metsapostkaartide näitust
• Telkida kuni 50 inimesel
• Pidada piknikku ja teha lõket
• Saada infot RMK puhkevõimaluste kohta

Pältre lühterkuusk
Kasvab Vastseliina vallas Pältre-Viitka tee ääres, Pältre külast 1,5 km Vastseliina poole, teelt 60 meetrit eemal metsas. Puu meenutab hiiglaslikku lühtrit küünalde jaoks, sellest ka lühterkuuse nimi...

Pühajõe mälestuskivi
Asub Sõmerpalu vallas Varesel. 1640. aastal ehitas Sõmerpalu mõisnik paar aastat varem valminud viljaveskile lisaks Võhandu jõele veel ka uue saeveski. 1641. aasta oli ilmastikuoludelt väga raske, ka 1642. aasta kevad ei tõotanud midagi head. Saak ähvardas juba teist aastat ikalduda. 8. juulil 1642 tungisid talumehed veskisse ja põletasid selle ning purustasid ka tammi...

Pütsepa rändtahn
Asub Vastseliina vallas 0,4 km Pütsepa külast lõunas. Kivi on tuntud ka Jeremi- ehk Suure rändrahnuna. Rahn on korrapärase ovaalse põhiplaaniga, selgeltmärgatava harja ja tipuga, peaaegu püstloodse lõunaküljega, olles suurim Võrumaal. Rahnu mõõtmed: suurim kõrgus 4,4 m, keskmine kõrgus 3,5 m, pikkus 6,6 m, laius 4,6 m ja maht 54 m³.

Reinu kadakas
Reinu (Karsna) kadakas asub Lasva vallas Joosu-Paidra tee ja Karsna järve vahel põllul Reinu talu juures. Kadakas on Eesti kõrgeimaid – kõrgus 13,5 m, ümbermõõt 1,45 m. Puu arvatavaks vanuseks on 100-150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Puu võra on ilusa püramiidja kujuga.

Rogosi mõis I
Rogosi mõis II
Ruusmäe, Haanja vald. Rogosit on esimest korda mainitud aastal 1591, 1603. a. omandas koha Poola päritolu S. Rogosinsky, kelle järgi sai mõis oma nime. Aastatel 1776-1919 olid omanikud perekond von Glasenappid, kelle ajast on pärit nüüdisaegne põhiplaneering. 1926-1929 jäi mõisamaja täiesti tühjaks, 1934. a sügisel aga alustas mõisas tööd Pütsepa Algkool (praegu Haanja Põhikooli Ruusmäe koolimaja). Mõisa restaureerimist alustati aastatel 1989-1991, tööd kestavad praegugi. Endises kellatornis asub väike koduloomuuseum, kompleksi kuulub ka külalistemaja.

Roosa Jakobi kirik
Roosa, Varstu vald, tel 7893336, roosa@eelk.ee.
Roosa Jakobi kirik on kolmas kirik Roosal. Rahvasuus liigub legend Roosa mõisa omaniku kohta, kes merehädas olles oli lubanud pääsemise korral kiriku ehitada. Pääsenud õnnelikult, täitiski ta oma lubaduse ning 1735. aastal sai Roosa oma esimese kiriku...

Roosisaare tamm I
Roosisaare tamm II

Ruuga tamm
Kasvab Rõuge lähedal, Ruuga külas, ümbermõõt 6 meetrit.

Rõuge energiapark
Loodi aastal 2001. Energiapargi eesmärgiks on propageerida taastuvenergia kasutamist, kaasaegseid energia tootmise lahendusi ning teha energiasäästu-alast teavitustööd. Pargi ainulaadsus seisneb selles, et ühildatakse nii uusi kui vanu tehnoloogiaid. Energiarajal saab näha, kuidas saab veest, päikesest, tuulest ja maast energiat...

Rõuge järved
Viimane jääaeg, mis taandus 15 000 aastat tagasi, vormis Võrumaa lõunaosa maastiku järvede- ja orguderohkeks. 10 km pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve: Kahrila, Suurjärv, Ratasjärv, Valgjärv, Tõugjärv, Liinjärv, Kaussjärv. Järvi ühendab Tindiorust algav Rõuge- ehk Ajo oja, mis suubub Võhandusse.

Rõuge Maarja kirik
Esimene kivist kirik ehitati Rõugesse 16. saj. mõisnik Kurseli kulul, kes andis kirikule ka maa. Kiriku ümber koondus elu -- siia rajati kool, kõrts, surnuaed, apteek, kus töötas arst, kauplus jm. Esimene õpetaja oli Cristiern Henrici (1626-1627), teine Kaspar Lessias (1633-1657). 1730. a. ehitati Põhjasõjas hävinud kiriku asemele uus, mis oli praegusest madalam võlvideta hoone, ilma koori ja käärkambrita, kuid võimsa neljakandilise torniga...

Rõuge muinasasula ja linnamägi
Rõuge ümbrus on olnud inimese poolt väga ammu asustatud. Asulad tekkisid just veekogude äärde, sest vesi andis toitu ja oli ühendusteeks muu maailmaga. Umbes 7000 m2 suurune Rõuge muinasasula oli kasutusel 5.-11. sajandini (1956 - 1959 osaliselt läbi kaevatud, arheoloog M. Schmiedehelm). Linnus rajati asula vahetusse naabrusse selleks looduslikult kõige sobivamasse kohta, Liinjärve kõrgele kaldaneemikule 8. saj...

Rõuge park
Pargi rajas mõisnik von Samson aastatel 1895-1898 inglise stiilis. Pargi pindala on 5,3 ha. Puid ja põõsaid oli kuni 100 liiki. Park asub looduskaunis kohas Rõuge ürgoru serval...

Rõuge Suurjärv
Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagus paiknevad samas ürgorus Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv, nagu ka teised Rõuge järved, on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel.
Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit...

Räppo mälestuskivi
Jaan Räppole (haridustegelane, ajakirjanik, revolutsionäär ja eepose Kalevipoeg ukraina keelde tõlkija) paigaldati mälestuskivi 24. juulil 1970. Võrumaa muuseumi ja Ukraina saatkonna initsiatiivil vahetati 2001. aastal mälestust viitavad tahvlid. Lisati Jaan Räppo abikaasa Anfissa nimi, kes pärast Jaani surma viis lõpule Kalevipoja tõlkimise. Mälestuskivi asub Võru-Vastseliina maantee ääres Võru vallas Räpo bussipeatuse lähedal.

Seto Lauluema monument
Kuju (skulptor Elmar Rebane, 1986, graniit) seisab Meremäe vallas Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal. Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi laulikutele. Lauluema nime ei andnud rahvas igaühele. Kuulsamad lauluemad olid võimelised üles ütlema kuni 30 000 värsirida...

Seto talumuuseum
Pikk 40, Värska, Põlvamaa, tel 5054673, setomuuseum@hot.ee, 15. mai -15. sept E-P 10-17, 16. sept - 14. mai T-L 10-16. Muuseumi ehitamist alustati 1994. aastal ja see avati 1998. aastal; alates 2004. aastast on selle juures ka unikaalne Seto Tsäimaja. Muuseumi külalised saavad tellida:
• seto käsitöö õppust (värviline pits, vöö, sukk, kangakudumine jmt)
• seto folklooriansamblite (Leiko, Kuldatsäuk jt) kontserte
• seto pulmaprogrammi
• talutöö tunde, sh sepa- ja savitöö, tööd vilja jahvatamisest leiva küpsetamiseni
• suitsusauna
• seto sööke (gruppidele ettetellimisel).
Samuti on võimalik telkida, osta käsitööd, seto-teemalisi trükiseid jm. Muuseumi Saatse filiaali (1974) rajas kohalik koolijuht Viktor Veeber. Muuseumis on üle 20 000 ühiku mitmesugust vanavara. Väikses ja hubases muuseumis on võimalus tutvuda muuseumi rajaja poja Renaldo Veeberi kunstitöödega. Muuseum piirneb Eesti-Vene kontrolljoonega. Avatud: T–L 12–16, muul ajal kokkuleppel.

Soe kõrtsihoone
Hoone on ehitatud 19. sajandil, oli tüüpiline ühe talliga maanteekõrts, kuulus kunagi Sõmerpalu mõisale. Elamuks ümberehitamisel on muudetud akende ja uste kuju, sambad on hävinud. Kõrtsihoone asub Sõmerpalu vallas Võru-Viljandi maantee ja Osulasse suunduva tee ristmikul.

Suur Munamägi I
Suur Munamägi II
Eesti kõrgeim punkt (318 m, jalamilt 62 m), asub Haanja küla lõunaosas. Mäe tipus, 1939. a valminud ja 1969. a rekonstrueeritud vaatetornis on Võrumaa looduskaitsealasid tutvustav püsinäitus...
Vaatetorn avatud maist augustini E-P 10-20; septembris E-P 10-17; oktoobris L-P 10-17; detsembrist märtsini L-P 12-15; aprillis suletud.

Sõmerpalu mõis
Algselt asus Sõmerpalus vasallilinnus, mis 1544. aastast kuulus Tartu piiskopkonna foogtile von Kursellile. Linnus hävis Liivi sõjas (1558-1583). Hiljem purustatud kindlusemüüre enam ei taastatud...

Tsässonad I
Tsässonad II
Setomaal oli peaaegu igas külas oma kabel, mida kutsutakse tsässonaks. Tavaliselt olid need puust väikesed ehitised, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid ja lilli. Tsässona katusel oli väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak. Meremäe vallas oli 2002 a. seisuga 11 tsässonat...

Tõutsimäe külatähetorn
Praeguses Lasva vallas Võru-Räpina maantee 12. kilomeetrilt 1 km vasakule rajas tollane Kirovi-nim kolhoos 1963. a. tähetorni. Ettevõtmise hingeks oli ENSV TA astronoomia instituudi vanemteadur Hugo Raudsaar, kes on sealt pärit.
Info: Heli Leet, tel 5040576

Urvaste kirik
Urvaste kirikut peetakse üheks vanimaks Võrumaal. Kirik on ehitatud gooti stiilis basiilikana ja on sellise maakirikuna ainulaadne Eestis. Pikihoone on 3-lööviline, kesklöövi valgustavad valgmiku paarisaknad, mis väärivad ka arhitektuurilist tähelepanu...
Avatud suvel T-L 11-15, Jumalateenistus P 11.

Urvaste ürgorg
Üle 10 km pikkuses ja kuni 40 meetri sügavuses orus on kaks suurt järve: Lõõdla ja Uhtjärv ning pisike Luhasoo järv. Veelahe on oru keskosa lammil, kust rohketest allikatest toidetud ojad saadavad oma veed Väike-Emajõe jõgikonda ja Mustjõe kaudu Koiva jõgikonda...

Uue-Saaluse mõis
Uue-Saalusel kulgeb 5 km pikkune matkarada ümber Haanjamaa kauneima, sopilise Kavadi järve, mille pindala on 28 ha, suurim sügavus 8 m, kõrgus merepinnast 212 m. Kaitsealune Uue-Saaluse park laskub põhjakaldal järsult järve, pargis asuvad ka mõisahoone varemed...

Vabadussõja mälestusmärgid
• Haanja monument on rajatud 1932. aastal Vabadussõjas I Ratsarügemendi koosseisus Munamäe lahingus võidelnud ja langenud sõjameestele.
• Skulptor Martin Saksa (Pallase kunstikool) loodud Vabadussõja mälestusmärk Vastseliinas kujutab haavatut sõdurit.
• Graniidist Antsla monumendil on 28 langenu nimed. Kavandi autor oli kujur J. Raudsepp, töö teostas kiviraiuja A. Pärnalt. Mälestussammas avati 1925, hävitati 1944 ja taastati 1993.
• Misso mälestussammas aastast 1936 asub kalmistul.
• Rõuge mälestussammas püstitati algselt 1926. aastal.
• Võru mälestussammas Kose teel taastati 1988. aastal.

Vana-Antsla mõis I
Vana-Antsla mõis II
Asub Antslast 4 km põhja pool. Vana- Antslat mainitakse esmakordselt 1405. a. kui vasallilinnust. 15. saj. rajas Hermann von Uexküll siia Vana- Antsla mõisa. Praegused mõisahooned on ehitatud 18. sajandil...

Vastseliina kirik ja kabel I
Vastseliina kirik ja kabel II
Esimene kirik Vastseliinas asus linnuses, peale Põhjasõda 1769. aastal ehitati uus kivist kirik 10 km eemale, praeguse kirikuõpetaja maa kohale Külaoru külla. Saksa koguduse matmiskohana rajati 1772. aastal kiriku lähedusse nn saksa surnuaed ja ehitati kabel...

Vastseliina ordulinnus I
Vastseliina ordulinnus II
Linnus rajati 14. sajandil Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt. Tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Linnusel on olnud palju eri rahvustest isandaid. Lõplikult hävitati linnus Põhjasõjas (1702) venelaste poolt...
Vastseliina Piiskoplinnuse SA

Verijärve maastikukaitseala I
Verijärve maastikukaitseala II
Asub Võru vallas, Võrust 4 km kagu poole. Kaitseala on loodud järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks. Järv paikneb sügava kagu-loode suunalise ja edela-kirde suunalise ürgoru lõikumiskohal ning on seetõttu loogakujuline. Orus asuv Verijärv (20 ha, suurim sügavus 19,4 m) on tuulte eest varjatud ja seetõttu võib temperatuuride vahe vee erinevates kihtides ulatuda suvel kuni 17°...

Vesioinas
Asub Rõuges Ööbikuorus. Voolava vee jõul töötava pumba konstrueeris ja ehitas Friedrich Johanson oma talu veega varustamiseks. Pump töötab alates 1939. aastast ja lööb 30 meetri kõrgusele veepaaki 5 m3 vett ööpäevas. 2002. aastal ehitas Jüri Johanson pumba, mis ei vaja juurdetoodavat energiat (kahelöögiklapiga Vesioinas), mille tööpõhimõte seisneb voolava vee järsul peatamisel tekkivas hüdraulilises löögis.

Viitina mõis
Ajalooürikud pajatavad Viitina mõisast nii mõndagi. 1542. a. andis Tartu piiskop Johann mõisa dr jur Jürgen Holdschner'ile, 1598. a. müüs tema poeg Cremon Bertram Viitina Otto von Vietinghoff'ile (arvatavasti on siit pärit ka kohanimi). Vietinghoffide suguvõsa käes oli mõis 1782. aastani, mil läks tütre kaasavarana von Kruedener'ile (Krüdener'ile)...

Viro kivirist
Tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva tee ääres. Lubjakivist rist 15. sajandist on ainuke, mis on alles jäänud Meremäe vallas olnud kiviristidest. Viro tsässon oli Paasapüha tsässon.

Võru I põhikool
Asub Seminari 1, on endine mõisa härrastemaja, Võru linna esimene administratiivhoone. Alates 1805. aastast on see olnud koolimaja. 1921-1930 töötas majas Võru Õpetajate Seminar, kus direktoriks oli pedagoog Johannes Käis...

Võru Ekaterina kirik
Võru Ekateriina kirik
Asub Lembitu 1. Kiriku ehitamist alustati 1793. aastal keisrinna Katariina II valitsemise ajal. Projekteeris arvatavasti Liivimaa kubermangu arhitekt M. Schons, ehitusmeistriks oli kohalik elanik Johann Karl Otto. Kiriku ümber ehitati soliidne piirdeaed. Kiriku ümbrus ja aed restaureeriti 2008. aastal.

Võru EPT mälestuskivi
Omaaegne Võru EPT oli Parksepa aleviku tekkimise peamiseks põhjuseks. Tööd andis asutus peaaegu tuhandele inimesele. Mälestuskivi avati 2005. aastal, asub Parksepa aleviku keskel.

Võru Katariina kirik I
Võru Katariina kirik II
Asub Jüri 9. Võru linn asutati keisrinna Katariina II tahtel 1784. aastal. 1788. aastal pöördusid Võru elanikud palvega Katariina II poole, et saada luba linna luteriusu kiriku ehitamiseks. Luba saadi ja Katariina II kinkis kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla. Jumalateenistus P 11.

Väike-Palkna maastikukaitseala
Väike-Palkna maastikukaitseala (23 ha) paikneb Haanja vallas Luutsniku külast 3 km edelas vahetult Läti piiri ääres ja moodustab ühtse terviku Läti Vabariigis asuva looduskaitsealaga...

Väimela mõisakompleks I
Väimela mõisakompleks II
Väimelat mainitakse esmakordselt 1403. aastal, mõisast on teated 1590. aastast. Üks legende Väimela nime saamise kohta pajatab, et nimi jäänud mõisale külge pärast seda, kui üks Väimela mõisnikest ta oma väimehele pärandas...

Vällamägi
Ürgmetsaga kaetud Vällamägi, Eesti teine kõrgeim suurküngas asub Haanjamaal, Suure Munamäe põhjapoolses lähinaabruses. Mäe kõrguseks merepinanst on 304 m, jalamilt tippu 84 m. Nõlvad on enamasti väga järsud. Siin on tähistatud matkarada ja heatasemeline matkamaja...

Ööbikuorg ja vaatetorn
Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk- ja Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Ööbikuoru keskuse kõrval on tuulegeneraatoriga vaatetorn.